DIN 16961

 

Saksa standardi esimene osa määratleb termoplastidest profileeritud välispinna ja sileda sisepinnaga torude ja fittingute mõõdud ning nõuded vastupidavusele. Standardi teine osa määratleb aga tehnilised tingimused, millele peavad vastama PE-HD (kõrgtihedast polüeteenist), PVC-U (plastifitseerimata polüvinüülkloriidist), PP (polüpropeeni) homopolümeeridest või kopolümeeridest toodetud profileeritud torud. Muu hulgas määrab standardi teine osa metoodika, mille järgi mõõdetakse profileeritud torude ringjäikust.

 

Samuti sätestab standard korra, mille järgi ja kui tihedalt peab toodangut kontrollima erapooletutes laborites.

 

Selle standardi mõistes loetakse profiilseteks torudeks profiilse välispinnaga torusid, samuti keritud torusid ning torusid mille seintes on kasutatud mitteplastseid täitematerjale.

DIN 16961 poolt ettekirjutatav metoodika ringjäikuse arvutamiseks erineb oluliselt ISO 9969 standardis toodud metoodikast. DIN 16961 arvestab ringjäikuse arvutamisel materjali elastsusmoodulit ning samuti katsetüki sisediameetri muutust ajas (kontrollmõõtmised 1 tund, 6 tundi ja 24 tundi peale katse algust) konstantse jõu rakendamisel. Nende kolme mõõtmise keskmine on ringjäikuse arvutmisel aluseks.

 

Täna on see ainuke EL maades kehtiv standard, mis käsitleb torustikke diameetriga üle DN 1200 ehk standardi EN 13476 käsitlusalast väljaspool (määratud käsitlusala kuni DN 1200). Seetõttu kasutavad suurediameetriliste torude tootjad torude, diameetriga üle DN 1200 klassifitseerimisel, just DIN 16961 standardit.